5 märki, mis näitavad, et kogesid lapsena emotsionaalset hüljatust5 min read

5 märki, mis näitavad, et kogesid lapsena emotsionaalset hüljatust (ja kuidas see sind mõjutab)

5 minutit lugemist
Sinu tunded ei loe – selle sõnumi said oma vanematelt läbi hääletooni ja kehakeele, kui olid lapsepõlves nende poolt emotsionaalselt hüljatud.

Vaiksed ja tahtmatud, mõnikord ka raskesti märgatavad sõnumid, mis laps vanematelt saab, kinnistuvad väikese inimese alateadvuses ja sellest saab tema identiteet: “sa ei ole oluline”. Teismelisena, kui noor inimene peaks koguma enesekindlust ja eneseteadlikkust, võtavad vanematelt tulevad ükskõiksed või vähendavad hinnangud lapselt heaolutunnet hoopis vähemaks.

Täiskasvanuellu astudes ei suuda see noor teha õigeid otsuseid, sest kahtleb pidevalt oma valikutes. Kui ta saab ise lapse, kannab ta teadvustamatult sama mustrit edasi: ta tunneb, et laps on talle koormaks ja samal ajal ei saa ta aru, miks see nii on.

Kui laps õpib, et tema emotsioonid ei ole olulised või põhjustavad vanematele ebamugavust, siis järelikult tuleb need maha suruda või ära peita. Laps teeb, mida vaja, et saada vanematelt armastust ja heakskiitu, aga samal ajal kaotab kontakti iseenda ja oma tunnetega ning suureks kasvades ei tea, kes ta on ja mida oma eluga tegema peaks. Lapse jaoks on see pidevas traumaolukorras üleskasvamine ja mõjub tema hingele purustavalt. Sellest võivad alguse saada ka erinevad vaimse tervise häired nagu ärevused, hirmud ja isiksusehäired.

Väljaspoolt vaadates võib selline perekond täiesti tavaline tunduda, aga lapsel on sageli tunne, et midagi on valesti või tunneb ta ka täiskasvanuna, et on teistest mingil viisil erinev.

Emotsionaalne hüljatus lapsepõlves on traumeeriv ja mõjutab inimest kogu elu, kuni ta sellest teadlikuks saab ja selle mõju alt vabaneda otsustab.

Kuidas emotsionaalne hüljatus välja näeb? Siin on 5 märki, mille järgi seda ära tunda:

1. Sa õppisid, et oled liiga tundlik

Tõenäoliselt kuulsid sa seda oma vanematelt otsese hinnanguna või said karistada, kui olid vihane, kurb või isegi liiga rõõmus. Lapse jaoks on karistus nii füüsiline vägivald ja karjumine-riidlemine kui ka vanema eemaldumine ja lapse ignoreerimine. Sinu vanema emotsioonid olid alati olulisemad.

2. Sinu soovid ja tahtmised ei olnud olulised

Siin on mitu võimalikku mustrit. Üks on see, kui piirid puudusid täielikult ja sind jäeti niiöelda ise üles kasvama, ilma vanemate juhatuse ja toetuseta. Kuna kontakti vanemaga polnud, ei saanud sa neile ka oma soove väljendada. Teine muster on liigselt kontrollivad vanemad, kes ei arvestanud sinu soovidega, ei küsinud neid kunagi või ei lasknud sul ise valikuid teha. Läbi selle ei tekkinud sul üldse mingit eneseusaldust, sest sulle öeldi, et sinu valikud pole õiged. Täiskasvanuna on sul sageli keeruline “ei” öelda ja see võib tähendada, et teed asju, mis ei ole sulle üldse head.

Emotsionaalse hüljatuse mõju 5 märki

3. Nutmine on halb ja nutavad ainult nõrgad

Nutmine on loomulik ja turvaline emotsioonide väljaelamise viis. See ei tee teistele haiget ja aitab inimesel oma valu välja lasta. Kui sul keelati nutta või sind häbistati selle pärast, siis sa õppisid oma valu ja emotsioone alla suruma. Alla surutud emotsioonid teevad meid haigeks, nii hingelt kui hiljem ka füüsiliselt. Need on nagu seedimata toit, mis jääb su kehasse. Kui imik ei nutaks, ei teaks ta ema kunagi, millal laps süüa tahab või millal ta ennast halvasti tunneb. Nutmine on vajalik oskus.

4. Sinu arvamus ja mõtted ei ole kellegi jaoks huvitavad

Kui sinu mõtteid ei peetud väärtuslikuks või sind isegi ei kuulatud ära, õppisid sa vähem rääkima, rääkima väga vaikselt või segaselt, või ka vältima inimeste ees oma arvamuse väljaütlemist. Sageli tuleb minu juurde teraapiasse kliente, kellel on raske oma arvamust välja öelda või tunnevad nad hirmu, kui peavad teiste ees rääkima. Enamasti leiame taustalt selle, et lapseeas sundisid vanemad neid ühel või teisel viisil vaikima.

5. Sa oled maailmas üksi ja kellegi abile ei ole loota

Kui sinu soovid ja vajadused ei saanud tähelepanu või need lükati ebaolulistena kõrvale, siis õppisid sa lootma ainult iseendale. Lapsele on see väga suur koorem ja see rikub meie elu ka täiskasvanuna. Laps vajab oma vanemate tuge, lohutust ja teadmist, et võib minna neilt abi paluma ja seda ka saab. Kui õppisid juba väiksena, et sul tuleb ise kõigega hakkama saada, siis on sul täiskasvanuna raske teistelt abi paluda. Lisaks on sul keeruline lähedussuhteid luua, sest lähedus muudab meid haavatavaks. Võibolla ei suuda sa kedagi täielikult usaldada.

Kui tundsid siin ära ennast, kasvõi mõnes punktis, siis tea, et see mida õppisid, ei ole tõde.

Need olid lihtsalt sinu vanemate õpetatud uskumused ja on väga võimalik, et nad võtsid need omaks enda emalt-isalt. Sa ei ole katkine ega mingil viisil puudulik või vale ja need omaks võetud uskumused ei pea sinuga alatiseks jääma. Päris kindlasti ei pea sa oma lastele seda mustrit edasi kandma. Selle asemel tea, et:

Kõik tunded on õiged ja vajalikud. Tunded annavad sulle enda kohta informatsiooni ja võimaldavad teistega suhelda. Tunnete väljendamine on märk tervest psüühikast ja tasakaalus sisemaailmast. Ilma tunneteta oleksime nagu robotid, mitte inimesed.

Sinu soovid on olulised. Kui tead, mida sa tahad ja mis sulle meeldib, saad elada just sellist elu, mis sind õnnelikuks teeb. Enda vajaduste ettepoole seadmine ei ole isekas vaid terve käitumine. Kui oled enda eest hoolitsenud, saad ka teiste jaoks olemas olla.

Sinu arvamus on oluline ja sa peaksid seda alati väljendama, kui soovid. Ainult siis saavad teised sind mõista. Kui sa ei tunne enam rääkides pinget või hirmu, hakkad märkama, et sind kuulatakse rohkem.

Sa oled väärtuslik inimene just sellisena nagu oled. Suheldes teistega annad sa maailmale ja teistele inimestele midagi kordumatut ja ilusat.

Väärtusetuse tundest ja muudest piiravatest uskumustest vabanemine algab sellest hetkest, kui sa märkad ja teadvustad, et sul on need uskumused. Kui oleme lapsena õppinud, et see on tõde, siis võib enda uskumuste märkamine olla raske. Abi saab terapeudilt, kes oskab need turvaliselt päevavalgele tuua ja siis saad juba valida, kas sul on neid uskumusi veel vaja või võiks neist lahti lasta.

Alustada võib millestki lihtsast – kui tahad julgemalt rääkima hakata või soovid vabaneda mõnest sõltuvusest, millega oled tühjusetunnet endas täitnud, saab seda muuta EFT teraapiaga. Tuhanded inimesed on EFT-ga hirmudest ja tühjusetundest vabanenud. On väga võimalik, et sa märkad muutust juba esimese seansiga.

Kui sa kogesid lapsepõlves emotsionaalset hüljatust, siis kuidas on see sinu elu mõjutanud? Kas oled ehk juba vabanenud selle mõju alt? Kuidas sa seda tegid? Tea, et sa pole selle kogemusega üksi. Jaga oma lugu meiega allpool.

Kui sulle see postitus meeldis, siis palun jaga seda:

Jaga seda postitust

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga